AjaluguPõhimõttedSümboolikaMajaSõprusorganisatsioonidLeksikon

Leksikon

Ugala mõisted ja väljendid

Ugala leksikon koondab korporatsiooni tegevuses kasutatavad mõisted, väljendid ja traditsioonilised terminid. Siit leiad selgitused nii ajaloolistele kui igapäevastele sõnadele, mis aitavad paremini mõista organisatsiooni sisemist keelt ja akadeemilisi tavasid.

Leksikon on abiks nii uutele liikmetele, vilistlastele kui ka huvilistele, kes soovivad Ugala kultuuri ja traditsioone sügavamalt tundma õppida.

This block contains buttons with the default, ascending, and descending classes. The respective combo class will be added to a button when it is clicked. You can hide this block if desired.
DefaultAscendingDescending
Mõistete loetelu

Sirvi või otsi Ugala leksikonis kasutatavaid mõisteid ja nende tähendusi. Otsing aitab kiiresti leida soovitud sõna.

Näha
0
tulemust
sajast
Filters
Filter One
Clear
Filter Two
Clear
Filter Three
Clear
Filter Four
Clear
Filter Five
Clear
Filter Six
Clear
Filter Seven
Clear
0
Filter Eight
Clear
0
100
Filter Nine
Thank you! Your submission has been received!
Oops! Something went wrong while submitting the form.
Sõna
Tähendus
renomeerimine
vestlusparneri jutuga “sisse vedada” püüdmine; olenevalt “sisseveetuse” astmest on vastane teinud kas kahvi või saanud blamaazhi osaliseks.
reissimine
sks. Reissen – kiskumine; norimine, provokatsioon (erinevalt aasimisest on ta pahatahtlikkuse varjundiga).
regaalid
akadeemilised (võimu)sümbolid, koloorium ning kogu asjassepuutuv atribuutika (lipp, vapp, rapiirid, särped jne.).
rebasvanem
vanamehe ametinimi naiskorporatsioonides; lihtliige, kes on rebaskorpuse esimees Korp! Ugalas.
rebastevanem
vanamehe ametinimi naiskorporatsioonides.
rebastelend
vt. noortelend.
rebaskorpus
ühe organisatsiooni lihtliikmeskond.
rebaskolleegium
vanamehetund.
rebasekasvatus
vt. Fuchsdrill.
rebase seitse asja
esemed, mis peavad igal rebasel alati kaasas olema: tikutoos, pudeliavaja, kirjutusvahend, peenraha (viie krooni ulatuses), ümbrik kirjapaberiga, märkmik ja laulik.
rebane
lad. “faex” või “fux” (pärmipõhi e. -pära) on saanud sks. “Fuchs” (kõrbhobune v. rebane); üliõpilasorganisatsiooni esimese kahe semestri liikmed.
reb!reb!
rebased.
reb!!
rebased.
reb!
rebane.
quot coellum stellas, tot habet tua Roma puellas
(lad.) kui palju tähti on taevas, nii palju tüdrukuid on sul Roomas.
raimlalane
ÜS Raimla liige.
Qui vit sans folie n’est pas si sage qu’il croit
(pr.) kes elab hullusteta, polegi nii tark, kui ise arvab.
que causa?
(lad.) mis põhjusel?
quale vinum, tale latinum
(lad.) kuidas vein, nõnda jutt (või ladina keel).
qualis vir, talis oratio
(lad.) nagu mees, nõnda jutt.
põrgu
kneipe EÜS-is.
purššvilistlane
burschvilistlane.
puršš
bursch, üliõpilane.
prosit!
16.saj pärinev tervitussõna ette- või kokkujoomisel
Prosit kommerss!
tervitussõnad, millega ühe organisatsiooni liikmed tervitavad teineteist kommersinädala ajal.
proosit!
vt. prosit!
promus
(lad.) V.-Rooma sõjaväe veini- ja toidukeldri ülem; õlle ja kõige muu tarviliku väljastaja, ahjude kütja, knv! koristaja, korrapidaja jne. Korp! Ugala knv!-s.
pro tempore
(lad.) praeguseks, ajutiselt.
pro
(lad.) poolt, seisuga.
preparaator
umbes samasugune tegelane EÜS-is nagu promus Korp! Ugalas.
posser
korrast mittekinnipidav vääritu mees; mitteteklist peakate.
poolametlik õllelaud
mitte väga pidulik õllelaud, s.t. kehtib organisatsiooni tavaline comment, toimub ta kas peale ametliku õllelaua lõppu, või iseseisvalt.
plume
(pr. – sulg), naisüliõpilane.
plenus venter non studet libenter
(lad.) täis kõht ei õpi meeleldi.
piilu
rahvapärane hellitusnimetus filia’le.
Philister
(sks.) vilistlane.
pereat!
(lad.) kadugu, hävinegu!
pereat tristitia!
(lad.) kadugu kurbus!
per vota maiora
(lad.) (otsustama) häälteenamusega.
per pedes
(lad.) jalgsi.
Per aspera ad astra!
(lad.) Läbi raskuste tähtede poole!; Korp! Amicitia lipukiri.
peeker
lad. baccarium – väike lameda põhjaga jooginõu.
peccantum veniale ka pecatum veniale
(lad.) andestatav patt.
pealekellakahtekord
küllaltki lõbus ja vabameelne konvendisviibimise ja alkoholitarbimise kord, mis algab peale kella kahte öösel ja lõpeb hommikul kell kaheksa; vanamehe eriloal võib aga kell konvendis kaks saada tunduvalt varem kui muus maailmas.
paukimistuba
tuba konvendis, kus leiavad aset paukimine ja mensuurid.
paukima
rapiiridega vehklema.
pater
(lad.) (akadeemiline) isa.
parte – lad. pars
pool; vastane auvahekorra ajal.
parole d’honneur
(pr.) ausõna.
paavstiksjoomine
omapärase parem-pääseb-edasi turniirisüsteemiga õllejoomisvõistlus, mille võitja pärjatakse paavstiks (pannakse talle pähe paavstimüts, selga paavsti talaar ja antakse kätte paavstisau), pannakse istuma baldahiiniga tugitooli ning antakse talle piiramatu õllevõim käesoleva õllelaua jooksul.